Võru: igaühega meist võib juhtuda homme õnnetus

Lahkume Valgast varavalges, riided veel natuke niisked ja rongimürast unetu öö selja taga. Esimesed 40 kilomeetrit Võru poole ei õnnestu leida ühtegi hommikusöögikohta ega kauplust, mis oleks nii vara avatud. Kolm tundi hiljem saame lõpuks oodatud hommikusöögi pooljuhuslikult leitud külapoest - pakk Twixi ja pudelivesi.

Seda suurem rõõm ootab meid aga eest Võrus Kubija hotelli näol, mis on nagu maapealne paradiis pärast viietunnist kannatuste rada maanteel. Maahärra praad ja kohupiimakook hotelli restoranis maitsevad kui õukonnapidusöök.

Võru linna piirile sõidavad meile ratastega vastu linna volikogu esimees Erki Saarman ja aselinnapea Jüri Kaver, kes tunnistab rõõmsalt, et ta ei mäletagi enam millal viimati jalgrattaga sõitis. Sõit Kubija hotelli ümarlauale kulgeb selle võrra mõistlikumas tempos ja tee peal saab juba hulk muljeid ära vahetatud. Lisaks saame teada, et üllatuslikult on Jüri Kaver üle pika aja üks esimesi sotsiaalvaldkonnaga tegelevaid aselinnapeasid Võrus kuna varasemad otsustajad ei pidanud seda kohta oluliseks.

Kuigi kutsustud ettevõtjate osalus jäi taas tagasihoidlikuks, kujunes ümarlaud väga mõttetihedaks. Siinjuures tahab Abikäsi eriti tänada Võru töötukassa esindajaid Malle Kelti ja Jüri Nassarit, kelle suhtumine oma töösse ja inimestesse, kellega nad töötavad vääriks medalit. Proua Malle Kelt on erivajadustega inimeste valdkonnaga tegelenud juba aastaid, saanud Rootsis väljaõppe sotsiaalse ettevõtluse alal ning omab kogemuste pagasit ja mis veelgi olulisem - visiooni valdkonnast, mida tuleks kindlasti ära kasutada ka teistes piirkondades.

Olulisemad mõtted Võrust:

*Erivajadustega inimeste probleemidega tegelemine, sh erivajadustega inimeste tööhõive küsimusega tegelemine on investeering iga inimese tulevikku. Igaühega meist või meie lähedastest võib juhtuda homme õnnetus, ka ettevõtjate/tööandjatega. Normaalselt toimiva süsteemi olemasolu erivajadustega inimeste aitamiseks on ühiskondlik kindlustuspoliis - see peaks motiveerima ka sotsiaalselt mõtlevaid ettevõtjaid osalema diskussioonis erivajadustega inimeste tööhõive teemal.
*Võru maakonnas on täna töötuna registreeritud 116 erivajadustega inimest, neist Võru linnas 57 ja Võru vallas 21. Kokku puudega inimeste protsent 9% ehk ligi 1400 inimest.
*Erivajadustega inimeste tööle aitamisel tuleb iga juhtumiga tegeleda maksimaalselt personaalselt, ainult nii on võimalik saavutada, et nii tööandja kui töövõtja jäävad töösuhtega rahule ja üksteise võimalusi mõistetakse adekavaatselt. Samas peab ka puudega inimene ise olema aktiivne, julgema tulla abi küsima ja olema valmis hea tulemuse nimel pingutama. Täna on siiski kahjuks ka palju selliseid tööandajid, kes üritavad kasutada erivajadustega inimest kui odavat tööjõudu näiteks tööpraktika ajaks (nüüd küll muudeti süsteem selliselt, et tööandja peab tööpraktikale võttes näitama ära ka selle, et tal on reaalselt kavas selline töökoht luua). Negatiivsed kogemused tööandjatega heidutavad erivajadustega inimesi, solvumine jääb kauaks hinge.
*Võrus on ettevõtteid, kes on ka ise aktiivselt küsimud võimaluste kohta erivajadustega inimesi tööle võtta, samas suurema osaga on töötukassal raske kontakti saada - infopäevadele ei tulda, kohalikku äriklubisse esinema ei ole võetud, puudub ka info, millised reaalse tegevusalaga ettevõtted maakonnas tegelevad )siin võiks kohalik omavalitsus palju aidata).
*Masu tingimustes tekkinud ettevõtjatele uus takistus: kui soovitakse võtta tööle inimest, kes vajab tugiisikut võu abivahendit, siis sellele eelneb ettevõtte usaldusväärsuse kontroll ning täna saavad takistuseks maksuvõlad - ka ajatatud maksuvõlga ei tohi olla.
*Tuleb panustada ettevõtjate suhtumise muutmisele: suur osa ettevõtjaid veel nõukogude taustaga, kus vaated erivajadustega inimestele on teistsugused. Hirm puudega töövõtja ees ja kohustuste ees, mis võivad tulla kaasa puudega inimese palkamisega.
*Tuleb luua töökeskuseid puuetega inimestele, kaitstud ja suunatud töökohad lisaks avaliku turu töökohtadele, kus inimene saaks ennast avatud tööturuks ette valmistada. Positiivsed näited piirkonnas Jõgevalt ja Lõuna-Eesti haigla juures asuv erihoolduskeskus, kus just algamas rida koolitusi riskirühma töötutele ja seejärel hakatakse ka pakkuma selle baasil nende tööjõudu kasutades teenust.
*Probleemi lahendamisel on oluline koostöö piirkondliku omavalitsuse, töötukassa, ettevõtjate, kolmanda sektori ja puudega inimeste esindajate vahel. Kui on õiged, missiooniga inimesed kohtadel, siis hakkab süsteem toimima, muidu ainult mängitakse probleemide lahendamist. Võru on selles mõttes suurepärane eeskuju, et kui ettevõtjad ka kaasa tuleksid, siis on potentsiaal ilmselt parim Eestis.

Suured tänud Võru töötukassa ja linnavalitsuse inimestele, kes aitasid ümaralaua teoks teha!