Haapsalu: töökohtade loomisel tuleb alustada puudega inimeste huvist

Asjalik ja avatud arutelu Haapsalu sotsiaalmajas töötukassa, linnavalitsuse, maavalitsuse, puudega inimeste esindusorganisatsioonide ja ettevõtjate osavõtul. Peamised mõtted ja küsimused, mis üles kerkisid:

* Töötukassa andmetel on Läänemaa piirkonnas tööotsijana kirjas 58 riskirühma kuuluvat inimest, nende hulgas ka puudega inimesed. Kuna töötukassa käsitleb riskirühmana koos erinevaid gruppe, sh näiteks vanglast vabanenuid, riigikeelt mittevaldavaid isikuid, pikaajalisi töötuid jt, siis eraldi ülevaade selle kohta, kui palju nendest 58st on just erivajadustega inimesed, täna puudub. Samas kehtivad riskirühma kuuluvate inimeste tööle võtmisel tööandjale sisuliselt samad soodustused, sh sotsiaalmaksusoodustus, lisaks on puudega inimeste palkamisel võimalik taotleda töökoha kohandamise toetust - mis võtab küll kaua aega ning nõuab ettevõtjalt teatud määral paberimajandust. Tööandjatele ette nähtud soodustusi tutvustab töötukassa regulaarselt ettevõtjatele infopäevadel, samuti on info kättesaadav töötukassa kodulehel.
* Tööandjate hinnangul ei ole aga toetused esmajärjekorras määravad puudega inimese tööle võtmisel, vähemalt mitte juba tegutseva suure ettevõtte jaoks. Näiteks Haapsalu Uksetehases, samuti Müügimeistrite juures on töötanud ja töötamas mitmeid puudega inimesi, kes on leidnud tööd oma oskuste tõttu ning kellega ollakse väga rahul - puue ei ole siinjuures isegi teemaks. Toetused võivad olla määravaks alustava ettevõtte jaoks või väiksema ja keskmise suurusega ettevõtte jaoks, kuna puudega inimese tööle võtmisel saadav sotsiaalmaksutoetus võib anda näiteks 10 000 kroonise kuupalga puhul kokkuhoidu suurusjärgus 50 000 krooni aastas ühe inimese pealt. Puudega inimeste koja esindaja andmetel on tema poole pöördunud mitmed alustavad ettevõtjad, kes taotlevad PRIA kaudu toetusi seoses puudega inimeste tööle võtmisega - kahjuks me täna ei tea, kas kõik need ettevõtted ka reaalselt tegutsevad ja seejuures ka puudega inimesi palkavad.
*Nii puudega inimeste koja kui tööandjate esindajad leidsid, et huvi puudega inimeste tööle võtmise vastu on, kui neil on olemas vastav väljaõpe ja oskused, pigem aga ei soovi puudega inimesed ise sageli tööle minna, vaid ollakse rahul oma pensioniga. Sellele väitele vaidles vastu invaühingu esindaja, kes tõi välja probleemi, et puudega inimesed on sageli heitunud - nad ei julge kandideerida ning et väga tihti ei vasta ka töötukassa poolt puudega inimestele pakutavad koolitused tööturu reaalsetele vajadustele, neid viiakse läbi projektipõhiselt ning pärast koolituse lõppu ei saa inimene enam piisavalt tuge koolitusele vastava töökoha leidmisel. Samuti on liikumispuudega inimestele endiselt probleemiks transport ja ratastooliga liikumine töökohal - kui kolleegid peavad ratastoolis inimest treppidest üles tirima, siis see olukord on puudega inimesele ebamugav ja tema puuet rõhutav.
*Oldi nõus, et puudega inimesi ei saa lüüa ühe vitsaga, puuded on erinevad, inimeste võimed, aktiivsus, lähedaste toetus ja paljud muud tegurid on määrava tähtsusega. Samas on endaga hästi hakkama saavatele, ka tööelus edukatele erivajadustega inimestele lisaks suur hulk neid, kes tahakisid tööd teha ja on selleks ka võimelised, kuid kes ei ole selles osas ise aktiivsed - nad ei ole arvel töötukassas, nad ei kuulu puudega inimeste ühingutesse, vaid tegutsevad nö omapäi. Selliseid puudega inimesi oleks vaja julgustada. Nende jaoks võiksid olla kas eraldi puudega inimeste tööjõudu palkavad firmad või suuremate firmade juurde kuuluvad üksused, mis kasutavad puudega inimeste tööjõudu - nii et inimesel oleks võimalik alustada tööelu sarnaste probleemidega inimeste hulgas, paremini kohandatud ruumides, juhendaja osavõtul. Selles osas liigub Abikäsi õiges suunas, et pakub ise sellist töökeskkonda, kus töötavad puudega inimesed koos ning loob samas kontakte ettevõtetega, kes on valmis ja huvitatud puudega inimesi palkama.
*Selleks, et teada, milliseid töökohti puudega inimestele luua, tuleb esmalt saada regionaalselt pilt ette, mis on kohalike puudega inimeste reaalne huvi - millist tööd nad sooviksid teha, ja milline on nende võimekus. Täna ütleb paljuski ühiskond ette, millised erialad teatud tüüpi puudega inimestele kõlbavad ning need valikud võivad olla muutunud majandustruktuuris väga piiratud.
*Kahjuks ei saa mööda ka reaalsest hirmust, mis pärsib paljusid tööandjaid - hirm, et puudega töötaja hakkab oma seisundist tööandja vastu ära kasutama, tema palkamine toob kaasa palju norme, käske, keelde, mis seavad puudega inimese teiste töötajate suhtes priviligeeritud seisundisse.
*Kokkuvõttes jäi mulje, et koostöö Läänemaal töötukassa, tööandjate ja omavalitsuse vahel on väga asjalik ja avatud, teema üle on aja jooksul palju mõeldud, puudega inimestele on leitud erinevaid rakendusi - pigem on küsimus puudega inimeste julgustamises tööturule tulema ning laiema ringi ettevõtete kaasamises puudega inimestele tööd pakkuma
Täname Haapsalu Sotsiaalmaja veel kord eduka infotunni eest!

Tänaseks oleme sõitnud kokku üle 200 kilomeetri ja juba Haapsalust saadud head mõtted ja koostöötahe annavad palju julgust juurde. Peatume imekaunis Oidrema mõisas, ca 40 kilomeetri kaugusel Pärnust.

Homme asume mõtteid vahetama tööturu osapooltega Pärnus.