Tartu: Rein Kilk: julgustan ettevõtjaid erivajadustega inimesi tööle võtma

Pärast kahte lõõgastavat puhkepäeva Toomemäe rohelusse peitunud Park hotellis algab esmaspäevane infotund Tartu puuetega inimeste kojas paljutõotavalt. Eesti ärieliidi esindajana saabub kohale Rein Kilk.

Kilgi palgal on läbi aastate olnud mitmeid erivajadustega inimesi, tema Ammende villa ja Antoniuse hotelli sisekujunduse detailide valmistamisel on kasutatud puudega meistrimeeste teeneid. "Mina võin oma kogemuse põhjal julgustada kõiki ettevõtjaid puudega inimeste tööjõudu kasutama," ütleb Kilk veendunult. Vestluse käigus selgub üllatusega, et ühegi erivajadusega töötaja palkamisel pole Kilk seni kasutanud ühtegi töötukassa poole pakutavat meedet - ei palgatoetust, tööpraktikat, töökoha kohandamist ega ühtegi teist tööandjale mõeldud motivaatorit. "Esimest korda kuulen," ütleb Kilk asjalikult töötukassa esindaja ettekannet kuulates, "ja mõtlen huviga, millest ma kõik olen ilma jäänud." Samavõrra üllatusega selgub, et kuna ta on kõik kulutused seni enda kanda võtnud, siis nö "poole pealt" ei kompenseerita talle enam midagi. "Aga miks? Mina olen ju need inimesed tööle võtnud, probleemi lahendanud, miks mina nüüd siis kaotajaks jään?" tahab Kilk teada.

Asjaliku äriinimesena räägib Kilk konkreetset juttu ja tahab teada konkreetseid numbreid - kui palju on täna tööealisi erivajadustega inimesi, kui paljud neist tahaksid tööd teha ja kui palju neist on rakendamata? Numbreid on raske kokku saada, kaudsete meetoditega tuletatakse mitme peale, et ilmselt räägime täna suurusjärgus 40 000 inimesest. "Aaa...aga seda on täitsa palju, need on kõik potentsiaalsed maksumaksjad, tarbijad," nendib Kilk veel enne, kui järgmisele olulisele ärikohtumisele tõttab.

Olulisemad mõtted Tartust:
* töötukassal on juba mõnda aega loomisel täiendatud otsinguga andmebaas, kus tööandja saaks aimu, millise profiiliga tööjõud on reaalselt saadaval, kus ja millises koguses. Erivajadustega inimeste osas on aga takistuseks andmekaitseseadus - puue kuulub delikaatsete isikuandmete alla ning seda saab andmebaasi kanda ainult siis, kui tööotsija ise selliste andmete kasutamiseks loa annab, seega on statistika tegemine raskendatud.
* tööturuteenused erivajadusega inimese palkamisel pole piisavalt operatiivsed; tööandja ei viitsi bürokraatia järele oodata. Töötukassa väidab siin vastu, et tegelikult Tartus täna võtab tööturuteenuse pakkumine vähe aega, keskmiselt 2 nädalaga jõutakse asjad korda ajada ja töölepingu sõlmimiseni, va töökoha kohandamise puhul, mis tõesti võtab enam aega.
* kui tööandja investeerib kiiruse huvides omavahenditest töökoha kohandamiseks vajalikesse materjali/teenustesse/vahenditesse, tuleks need kompenseerida ka tagantjärele 100%
 * eurorahad ja projektid võivad teha karuteene, kuna ei arvesta Eesti reaalseid vajadusi ning selleks, et rahad nö välja teenida, tegeletakse pseudoprobleemide lahendamisega
* nii tööandjatel kui töövõtjatel on siiski endiselt infopuudus võimaluste kohta, kuigi töötukassal on olemas väga head infomaterjalid, kodulehel infot jne - tööandjale tuleb läheneda senisest märksa personaalsemalt, mitte infopäevade ja ümarlaudade kaudu.
* masu tingimustes on palgatoetus aidanud siiski väga palju inimesi tööle, on end õigustanud.
* töötukassa on reformi järgselt arenenud kõvasti edasi, Tartus palju tehtud tööd ka personaalselt ettevõtetega, kes on huvitatud erivajadustega inimesi palkama: Selver, Maxima, AHAA keskus, muuseumid jne.Selveril on positiivsed kogemused ka tugiisikuga tööle võetud inimestega. Nii Selveri kui Maxima esindajad kinnitavad, et erivajadusega inimesed on head töötajad, kuid nende puhul tuleb arvestada teistega võrreldes veidi pikema kohanemisajaga.

* sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuring näitab, et peamine põhjus, miks erivajadustega inimene ei tööta, on hariduse või tööturu nõudmistele vastava profiili puudumine. Inimesed, kes on omandanud puude või kutsehaiguse elu jookul, reeglina tahavad tööelu jätkata. Haridusasutused, sh kutsekoolid kui ülikool on nõus avasüli erivajadustega inimesi vastu võtma, saavad pakkuda stipendiume, tugiisikuid, samas nende kodulehed ega infomaterjalid seda eraldi ei kajasta. Ka Tartu linn on pannud kahele puudega noorele välja stipendiumi hariduse omandamiseks Astangul
* Invatakso teenust kasutab Tartus 1300 inimest. Dotatsioon 500 EEK kvartalis; kuid töötavale inimesele sõidudotatsioon kuni 3000 EEK kvartalis, lisaks võimalikud personaalsed kokkulepped sõltuvalt vajadusest.
* Linn pakub erivajadustega inimesele isikliku abistaja teenust, kes saab aidata nendes elulistes küsimustes, kus puudega inimene ise jääb hätta - ka näiteks tööl käimisel. Viipekeeleteenus toimib hästi; samuti saab taotleda abi oma eluruumi kohandamisel.
* Järjest olulisemaks muutub grupp inimesi, kes on saanud puude, kutsehaiguse läbi tööõnnetuse. Mitmed ettevõtjad, kellel on olnud rohkem tööõnnetusi, on hakanud juba vabatahtlikult kasutama tööõnnetuse/kutsehaiguse kindlustust, kuid üldiselt tööandjate vastuseis sellele jätkuvalt väga suur.
* Suhtumine erivajadustega inimestesse kui töötajatesse muutunud järjest positiivsemaks: kui Tartu puuetega inimeste koda otsis 1998. aastal ajalehekuulutuste kaudu ettevõtjaid, kes oleksid nõus võtma tööle erivajadustega inimesi, siis ei vastanud sellele ükski tööandja. Majanduse kõrghooajal 2007/2008 aga oli tööpakkumisi rohkem kui soovijaid - näiteks Rootsi taustaga ettevõte pakkus Elvasse 70 töökohta, kuhu ei tahtnud aga minna keegi, kuna kulu transpordile oleks olnud võrreldes palgaga ebamõistlikult suur.
* Endiselt on palju selliseid erivajadustega inimesi, kellel on head erialased oskused, kuid kes ise aktiivselt tööd ei otsi - neid tuleks julgustada tulema tööturule

* Tartus tegutseb aktiivselt kolmas sektor - näiteks MTÜ Iseseisev Elu, kes samuti otsib puudega inimestele töökohti. MTÜ esindaja sõnul on nii tööpakkujaid kui töösoovijaid palju, kuid edu tagab ainult personaalne suhtlemine tööandjatega. Tänaseks on Iseseisev Elu aidanud tööle 75 inimest, kas siis avatud tööturu töökohtadele või töötavad nad MTÜ enda töötubades.

Homme jätkab Abikäsi reisi Eesti idaregioonidesse, kus ümarlaudu praeguse seisuga tulemas pole - kõik osapooled, kellega Ida-Virumaal ühendust võtsime, ütlesid, et probleemi ei eksisteerigi või ollakse seda just lahendamas ning abikäsi hetkel vaja pole - selle üle saab olla ainult hea meel. Tempo osas jätkama sama rada nagu eelmisel nädalal - üks maratonidistants päevas :)