Valga: erivajadustega inimesed peaksid aktiivsemalt ühte hoidma

Lõuna-Eesti kuppelmaastik esitab järjest karmimaid nõudmiseid reie- ja tuharalihastele. Ilm on aga nagu parimal juulikuu päeval ning tee Karksist Valka kulgeb rõõmsalt ning pikkade peatustega piirkonna kaunimate vaatamisvääruste juures - imetleme nii Taagepere lossi kui hüüame üle piiripostide tervitussõnu Läti kaasvõitlejatele.

Valga linna piirile tulevaid meid täies rattavarustuses tervitama Valga maavanem Margus Lepik ja aselinnapea Alar Näärme - mõlemad esinduslikud noored ja asjalikud spordimehed, kellel kannul läbi Valga linna sõites tuleb kiirem käik sisse panna. Linnavalitsuse avalike suhete juht Hele Heletäht on teinud tänuväärset tööd temaatilise ümaralua organiseerimisega - kohal on isegi riigikogu liige ja Valga sotsiaalkomisjoni esimees Heimar Lenk. Esindatud on puuetega inimeste koda, Valga ärimeeste klubi, töötukassa ja kohalik kolmas sektor. Ümarlaud kujuneb produktiivseks ja asjalikuks, kus lisaks juba teistes piirkondades välja tulnud sõlmkohtadele tuuakse välja järgmised kitsaskohad:

*puuetega inimeste olukord maapiirkonnas ja linnas on erinev ja sellele tuleb leida erinevaid lahendusi. Ühelt poolt maapiirkonnas kogukond on tugev, kõik teavad kõiki, samas hajutatus suurem. Maapiirkonnas on olulisel kohal transpordiprobleem - näiteks liikumisraskustega inimesed ei pääse liikuma, kuna eraldatus on suurem, jäädakse sageli rohkem üksi ja kapseldutakse. Valgas on sellest aastast invatakso, mis saadi Norra abirahade eest, sõidukorra maksumus sama, mis erivajadustega inimesele ühistranspordis - 10 EEK kord; samas peetakse ka seda kalliks, kuna üldine elatustase on madal.
* vähene side noortega, samuti erivajadustega noorte vanematega. Kui perekonnas tervikuna on toimetuleku  probleemid, siis pere jaoks muutub lapsele määratud toetus sissetulekuallikaks, kuid teiste probleemide keskele ei suudeta enam pakkuda lapsele tuge - mõelda tema hariduse, sotsialiseerumise, tulevasele toimetulekule elus. Noored ei ole ka ise aktiivsed, enamasti ei osale puuetega inimeste koja juures ega oma ka alternatiivseid noorteklubisid - puudub organisatsioon, mis suudaks neid siduda, tekitatada nendes motivatsiooni, julgust edasi minna. Erivajadustega inimesed peaksid olema paremini organiseerunud ja aktiivsemad on probleemide sõnastamisel ja lahendamisel.

*Majanduslanguse tingimuses on Valgamaa majandus saanud väga palju kannatada, kadunud on palju töökohti, erivajadustega ja riskirühma kuuluvad inimesed on olnud esimesed koondatute seas - nagu ka paljudes teistes piirkondades. Samas erivajadustega inimestele töökohtade pakkumine/loomine on keeruline, kuna Valgas on majanduses esikohal primaarsektor, kus töö võib olla erivajadusega inimesele füüsiliselt liiga kurnav.
*Tööandja jaoks on endiselt probleemiks oskuste küsimus - erivajadusega inimesele töölevõtmine ei oleks probleem, kui tal on ettevõtte profiili ja vajadustega kattuv haridus ja oskused. Kõik tööandjad on nõus, et erivajadustega inimesed on väga kohusetundlikud ja lojaalsed töötajad, mis on tööandja jaoks suur väärtus.
*Probleem ümber- ja täiendõppega, soovitud eriala omandamisega: koolitused või koolid asuvad piirkonnast väljas, isegi Tartus või Tallinnas ning enamus koolitusi on projektipõhised. Samas ei leia ettevõtjad töökohtadele, mis on vabad, töötajaid, ka mitte tervete hulgast, sest tööotsijate profiilid ei vasta nõudmistele. Näiteks ei ole tööandjate esindaja väitel võimalik terve Valga peale leida nõrkvooluelektrikku ning mingil põhjusel pole keegi olnud valmis end sellel erialal täiendama...
*Töötukassas on Valgamaal erivajadustega inimestele spetsialiseerinud juhtumikorraldaja, kes valdab olukorda väga hästi. Pakutakse karjäärinõustamist, toimuvad mitu korda nädalas tööotsingu toad, lisaks tööpraktika, tööandajale suunatud palgatoetus ja kõik ülejäänud tavapärased töötukassa tugiteenused. Hetkel on erivajadustega tööotsijaid Valgamaal 86. 2010.aasta jooksul läks erivajadustega inimestest tööpraktikale 4 inimest, palgatoetust sai 5, stradiraha ettevõtluse alustamiseks 2, koolitusi 8, neist 1 esmatasandikoolituse ja 7 täiendõpet.
*Erivajadustega inimesed vajavad julgustust, et olla ise aktiivsed. Positiivne näide: mees, kes kaotas ühe jala oli pikalt kodus, kaotas võimaluse teha oma erialast tööd tollis; otsustas seejärel hakata massaaži õppima, sai selleks omavalitsuselt stipendiumi, käis 3 päeva kuus Tallinnas massažikoolis, täna on FIE ja pakub piirkonnas massaažiteenust. Seega need, kes on ise aktiivsed, neid ka aidatakse nii omavalitsuse kui ettevõtjate poolt. Samas mida teha nendega, kes on heitunud, aga oleksid võimelised ja tahaksid tööelus osaleda? Oluliselt tuleks oodustada kolmanda sektori tegevust, kus on eesotsas inimesed, kes soovivad missioonitundest midagi ära teha. Soodustada sotsiaalselt ettevõtlust, mis saaks olla partneriks nii erasektorile kui avalikule sektorile. Kas riik saaks toetustega soodustada seda, et osade ettevõtete juurde tekiksid üksused, mis dubleerivad ettevõtte põhitegevusala - toodavad sama kaupa või teenust või selleks vajalikku tugiteenust, aga kasutaks selleks erivajadustega inimeste tööjõudu?

Täname veel kord Hele Heletähte ümarlaua organiseerimise eest!

Tänase öö veedame varasemast mõnevõrra erinevas keskkonnas, Valga kesklinnas asuvas külalistemajas Säde, kus on lisaks maalähedasele külalislahkusele säilinud veel ka kübeke nostaligilist 80.aastate hõngu.